Seks hosteli tualetis jt lood
Reede õhtu
Wombat Backpackers
talvejahedus, 15 kraadi sooja
Piltide üleslaadimine venib. Me pole sõbrad, mina ja tehnika nimelt. Me tolereerime teineteist, aga, nagu üks pressiesindaja kord mu Äripäeva-karjääri ajal pressiteatesse kirjutas, meie koostöökvaliteet on viletsavõitu (mis tähendas pressiesindaja-keeles, et lahtilastud tüüp oli laisk tropp).
Pildid peavad pisut ootama.
Hostel on võrratu koht. Siin elab noorus ja sellel noorusel töötab libiido täistuuridel. Hommikutel leian hosteli tualetist kondoome.
Ma ei tea, kuidas nad seda teevad - tualetid pole kõige puhtamad kohad - aga ju siis on vaja. Ja iga kord, kui paarike avab tualeti ukse, järgneb nähtus, mida mõned kutsuvad walk of shame.
Mis viib huvitavate tööpakkumiste juurde. Ajal, mil ma veel siin ei töötanud.
Helises telefon.
Helistas meesterahvas - töö asjus. Ooo, kui tore, mõtlesin, ja rääkisin endast ja oma töökogemusest, kuni tüüp teatas, et talle pole varasem töökogemus oluline.
Et ta eelistab "oma tüdrukuid" ise välja treenida.
Ja et sel tööl on oluline kolm asja: et tüdruk oleks open-minded, easy-going ja et ta kannaks lühikest seelikut.
"Do you wear short skirts?" küsis ta.
Mõtlesin oma garderoobi peale, mis hetkel rohkem nagu sisaldab räshe, kimonoid ja muud sellist jitsivärki, ja t-särke. Mu seelikud on igavad.
"Erm. Sometimes..." venitasin.
Vehkisin siinkohal tuppa sisenenud Sämmi (ilus briti pleiboi) suunas, mis, nagu me kõik teame, tähendab universaalses kehakeeles "kurat, mine minema, kas sa ei näe, et mul on mingi imelik kõne pooleli".
Edasi läks kõne veel huvitavamaks. Sain teada, et see on ta teine baar. Et esimene on Melbourne'is. Ja et meestele meeldib, kui teenindajaks on open-minded tshikk, kel on lühike seelik.
Ja et tüdruk peaks olema õupen mainded, kui mees, kellele parajasti õlut serveerin, näpistab pepust või misiganes.
"And now I would like to Skype interview you and put you to certain situations."
Ma ühesõnaga keeldusin viisakalt - mis sest, ajakirjanduslikust vaatevinklist oleks see päris huvitav projekt. Ma ei ole enam tehniliselt ajakirjanik. Vähemalt mitte praegu.
"But WHY????"
"I think I am not a right person for you," vastasin ettevaatlikult.
"What the hell was that about?" küsis Sämm üsna lõbustatult.
Vanaroosaks võõbatud karvastikuga briti neiu, kes viibis hostelis üsna lühikest aega, on praeguseks ilmselt kordi rikkam, kui mina. Temagi seilas Gumtrees. Pakkumisel oli mõnus töökoht stripiklubis. Ta võeti sinna tööle kohe.
"Would you be interested working as a topless/laungerie waitress for 50 dollars/h?"
Ma lihtsalt vaatasin seda sõnumit, mis mulle saadeti. Sest esiteks mida kuradit ja teiseks 50 dollarit. 50! Tunnnis!!! Tähendab. Paari päevaga oma õpetajast ema kuupalk.
Ja siis, sel hetkel ma kirgastunult mõtlesingi, et jep, küllap seepärast andiski ema mulle lapsepõlves kaltsiumitablette ja multivitamiine ja pingutas isaga mu kõrghariduse saamise nimel püksikummi, et ma veidi küpsemas eas palja ülakehaga vaarika mojitot ja õlut serveerida saaksin.
Jep.
Ühesõnaga, ma ei vastanud sellele sõnumie.
"Oh why don't they just give me a bottle of vodka and I would do it for FREE," kurtis briti sukelduja Kristy, kes otsis Gumtreest meeleheitlikult tööd ja sai samasuguse sõnumi.
Aga ka mehi tahetakse topless-ettekandjateks. Näljastele Aussi bachlorette partyde jaoks, kus joobes, laialivalgunud meigi ja kilavate silmadega neiud kaotavad iseenda ja topivad meestele püksi nii käsi kui dollareid. Sämmi sai pakkumise, saatis pildi, aga ju siis mõjusid mu strippari-naljad piisavalt ruineerivalt. Ta ütles sellele pakkumisele ei.
Maailm, palun vabandust, et minu pärast siin üks topless ülespumbatud rinnalihastega pleikarettekandja vähem on.
Mis veel... paarikesi tekib siin hostelis roodu. Meil on neid siin tekkinud nii kümme.
Muide... Hostelis, kus elan, on privaatsust ainult minu toas. Minu käsutuses on hosteli ainumas privaattuba. Pole põhjust imestada nende kondoomide üle tualetis.
Aga kes ütles, et hosteli elanike elu õiglane või võrdne peab olema, ah.
Laura
Ja mu plaanid selguvad järgmine-ülejärgmine nädal. Melbourne või veidi pikendatud Perthi-aeg. Mulle meeldivad mõlemad valikud.
Wombat Backpackers
talvejahedus, 15 kraadi sooja
Piltide üleslaadimine venib. Me pole sõbrad, mina ja tehnika nimelt. Me tolereerime teineteist, aga, nagu üks pressiesindaja kord mu Äripäeva-karjääri ajal pressiteatesse kirjutas, meie koostöökvaliteet on viletsavõitu (mis tähendas pressiesindaja-keeles, et lahtilastud tüüp oli laisk tropp).
Pildid peavad pisut ootama.
Hostel on võrratu koht. Siin elab noorus ja sellel noorusel töötab libiido täistuuridel. Hommikutel leian hosteli tualetist kondoome.
Ma ei tea, kuidas nad seda teevad - tualetid pole kõige puhtamad kohad - aga ju siis on vaja. Ja iga kord, kui paarike avab tualeti ukse, järgneb nähtus, mida mõned kutsuvad walk of shame.
Mis viib huvitavate tööpakkumiste juurde. Ajal, mil ma veel siin ei töötanud.
Helises telefon.
Helistas meesterahvas - töö asjus. Ooo, kui tore, mõtlesin, ja rääkisin endast ja oma töökogemusest, kuni tüüp teatas, et talle pole varasem töökogemus oluline.
Et ta eelistab "oma tüdrukuid" ise välja treenida.
Ja et sel tööl on oluline kolm asja: et tüdruk oleks open-minded, easy-going ja et ta kannaks lühikest seelikut.
"Do you wear short skirts?" küsis ta.
Mõtlesin oma garderoobi peale, mis hetkel rohkem nagu sisaldab räshe, kimonoid ja muud sellist jitsivärki, ja t-särke. Mu seelikud on igavad.
"Erm. Sometimes..." venitasin.
Vehkisin siinkohal tuppa sisenenud Sämmi (ilus briti pleiboi) suunas, mis, nagu me kõik teame, tähendab universaalses kehakeeles "kurat, mine minema, kas sa ei näe, et mul on mingi imelik kõne pooleli".
Edasi läks kõne veel huvitavamaks. Sain teada, et see on ta teine baar. Et esimene on Melbourne'is. Ja et meestele meeldib, kui teenindajaks on open-minded tshikk, kel on lühike seelik.
Ja et tüdruk peaks olema õupen mainded, kui mees, kellele parajasti õlut serveerin, näpistab pepust või misiganes.
"And now I would like to Skype interview you and put you to certain situations."
Ma ühesõnaga keeldusin viisakalt - mis sest, ajakirjanduslikust vaatevinklist oleks see päris huvitav projekt. Ma ei ole enam tehniliselt ajakirjanik. Vähemalt mitte praegu.
"But WHY????"
"I think I am not a right person for you," vastasin ettevaatlikult.
"What the hell was that about?" küsis Sämm üsna lõbustatult.
Vanaroosaks võõbatud karvastikuga briti neiu, kes viibis hostelis üsna lühikest aega, on praeguseks ilmselt kordi rikkam, kui mina. Temagi seilas Gumtrees. Pakkumisel oli mõnus töökoht stripiklubis. Ta võeti sinna tööle kohe.
"Would you be interested working as a topless/laungerie waitress for 50 dollars/h?"
Ma lihtsalt vaatasin seda sõnumit, mis mulle saadeti. Sest esiteks mida kuradit ja teiseks 50 dollarit. 50! Tunnnis!!! Tähendab. Paari päevaga oma õpetajast ema kuupalk.
Ja siis, sel hetkel ma kirgastunult mõtlesingi, et jep, küllap seepärast andiski ema mulle lapsepõlves kaltsiumitablette ja multivitamiine ja pingutas isaga mu kõrghariduse saamise nimel püksikummi, et ma veidi küpsemas eas palja ülakehaga vaarika mojitot ja õlut serveerida saaksin.
Jep.
Ühesõnaga, ma ei vastanud sellele sõnumie.
"Oh why don't they just give me a bottle of vodka and I would do it for FREE," kurtis briti sukelduja Kristy, kes otsis Gumtreest meeleheitlikult tööd ja sai samasuguse sõnumi.
Aga ka mehi tahetakse topless-ettekandjateks. Näljastele Aussi bachlorette partyde jaoks, kus joobes, laialivalgunud meigi ja kilavate silmadega neiud kaotavad iseenda ja topivad meestele püksi nii käsi kui dollareid. Sämmi sai pakkumise, saatis pildi, aga ju siis mõjusid mu strippari-naljad piisavalt ruineerivalt. Ta ütles sellele pakkumisele ei.
Maailm, palun vabandust, et minu pärast siin üks topless ülespumbatud rinnalihastega pleikarettekandja vähem on.
Mis veel... paarikesi tekib siin hostelis roodu. Meil on neid siin tekkinud nii kümme.
Muide... Hostelis, kus elan, on privaatsust ainult minu toas. Minu käsutuses on hosteli ainumas privaattuba. Pole põhjust imestada nende kondoomide üle tualetis.
Aga kes ütles, et hosteli elanike elu õiglane või võrdne peab olema, ah.
Laura
Ja mu plaanid selguvad järgmine-ülejärgmine nädal. Melbourne või veidi pikendatud Perthi-aeg. Mulle meeldivad mõlemad valikud.
Laura
Kommentaarid
Postita kommentaar